ENESEVÄÄRTUSTAMINE

Mida tähendab eneseväärtustamine sinu jaoks?

Minu jaoks on olnud see üks suurim teema minu elus.

Olen olnud inimene kes pingutab liiga palju, et teistele meeldida ja olen ajanud taga täiuslikust.

Aasataid tagasi kui olin läbi põlenud ja depressioonis sain oma esimesed antidepressandid.

Tänapäeval ma enam neid nii väga ei poolda kuid aga sellel hetkel kui ma sain oma esimesed rohud muutus minu jaoks kõik.

Hakkasin nägema enda ümber inimesi ja avastasin, et nemad on muutnud. Aga tegelikult olid inimesed minu peegelpilt sellest mida ma tundsin enda sees. Ma ei armastanud ja ei aktsepteerinud ennast piisavalt ja siis imestasin miks keegi ei taha olla minu sõber ja minuga suhelda.

Nii oligi. Saanud oma esimesed antikad, hakkasid kõik teised minu silmis muutuma. Minuga taheti suhelda ja mõni keda olin soovinud oma sõbrannaks tundis lõpuks minu vastu huvi.

Aga muutusin hoopis mina!

Tagantjärele mõeldes, et mis siis kui lapsena kooli ajal teised mind ignoreerisid ja mind kiusati oligi hoopis asi minus mitte neis, sest ma ei väärtustanud ennast piisavalt ja ei näinud, et ma võiksin ka kellegile meeldida kuna ma ise ei meeldinud endale ning selletõttu hoidsingi teistest eemale. 

See ei ole õigustus muidugi kiusamisele.

Jah teismelise eas oleme kõik teinud neid segadusse ajavaid asju läbi, kuid minul kestis see kuni 25 eluaastani.

Eestis on ikka veel säilinud selline hoiak, et sa pole piisav ja tean naisi kes lausa on sunnitud end meikima ka enne prügikasti välja viimist. Sest nad kardavad, mis siis kui keegi näeb millised nad tegelikult on. Just sellepärast, et nad ei arnmasta end just sellisena millised nad tegelikult on.

Nüüd olles juba 40+ naisterahvas olen näinud nii mõndagi ja kuna ma elan Soomes mis on olnud siiamaani niinimetatud "heaolu riik" siis tunnen end selles keskkonnas palju vabamalt ja tunnen, et mind aktsepteeritakse sellise inimesena nagu ma olen.

Ma ei karda end enam näidata just sellena kes ma olen. Ja kui ma ei meeldi kellegile just sellisena nagu ma olen või sellega mida ma teen, siis miks need inimesed on üleüldse minu elu osa. Need isikud saavad edasi liikuda ja juba ilma minuta. Just sellega ma väärtustangi ennast ja oma soove.

Kes ma siis olen?

Ma olen naine täis huumorit, kes teeb pidevalt nalja ka enda üle ja teistele head meelt valmistades. Olen täis empaatiat ja võin täiesti äkki nutma hakata kui keegi räägib mulle oma lugu või kui ise jagan kiidusõnu teistele samas jagades neid ka iseendale. 

Mõnikord hakkan nutma ka täiesti tühja koha pealt ja olen harjunud, kui mõni vaatabki, et olen liiga nõrk või lausa hull, kuna annan oma tunnetele voli. Mulle on öeldud samuti, et peaksin varjama oma nutmist ka oma laste eest. Ja arvan, et see peaks olema just vastupidi. Me peamegi näitama oma lastele, et ka meie võime haiget saada ja olla kurvad. Naised on liigselt palju varjanud ennast ja oma tundeid, ehk aitab juba sellest vägivallast iseenda suhtes!?

Usun, et oleme siia maa peale valinud sündida just sellepärast, et me võiksime neid tundeid kogeda selles kehastuses. Oleme piiritud loojad ja valgusrikkad olendid kes muidu seda kõike ei saa saavutada. Ja just see vaba tahe mis meile on antud selles kehastuses on KINGITUS!

"Me saame kõike teha ja olla kui me vaid soovime. Olles just nii ainulaadsed nagu me oleme. Vigu pole olemas! Me oleme just nii täiuslikud, nagu me oleme ja see on täiesti piisav!"

Kindel on see, et igaleühele meile kes on vaimselt ärganud on meie teele saadetud need "proovikivid", kes tõmbavad meid aegajalt tagasi sinna mutta kuhu me ei kuulu. Aga see on just nii, et enne kui me lõplikult saame ärgata ja näha oma tõelist olemust, peab juhtuma  mõnikord midagi strastilist.

"On ju ka selline ütlus, et enne kui saab minna heaks, läheb veel hullemaks."
Muutus pole alati kõigile kerge.

Samuti imestan neid inimesi kes suudavad 30 aastat järjest ühe töökoha peal töötada, ilma et valiks midagi uut oma ellu. 

Mina seda ei suuda ja isegi ei taha! 

Mul on palju ameteid ja olen tulnud siia ilma kogema ja proovima kõike mida ma vaid tahan ja sama räägin ka oma lastele. Milleks piirduda ühe ameti valikuga kui mul endalgi on neid juba rohkem kui 5. Ametid on ju vaid samuti rollid meie elus.

Mõnikord lausa unustan mida ma teinud juba olen, aga ka see on ok, sest järelikult selle kogemuse õppetund on läbitud. Igakord õpin taas midagi enda kohta.

Ja kes ma nüüd veel olla saan?